

Asjatundja või eriteadmistega isiku kaasamine kriminaal- ja tsiviilmenetluses
Kohtumenetluses on võimalik kaasata kliinilist psühholoogi või psühhiaatrit ka asjatundja või eriteadmistega isikuna selleks, et anda menetlejatele menetluse seisukohast vajalikke teadmisi, mis puudutavad käitumis- ja närviteadusi, sh psüühikahäireid. Sellisel juhul ei saa teha järeldusi konkreetse isiku psüühika toimimise kohta konkreetsel ajahetkel, vaid selgitatakse valdkonnaga seotud tausta üldiste printsiipide alusel tuginedes teaduskirjandusele, et hõlbustada menetluse käiku selle erinevates etappides. Meie tippspetsialistid hoiavad end kursis erialase teaduskirjandusega ning tegelevad regulaarselt enesetäiendamisega, mis võimaldab meil jagada menetlejatele kaasaegseid teadmisi inimese psüühika toimimise kohta ja seeläbi toetada kohut tõenduspõhiste otsuste langetamisel.
Näited kriminaal- ja tsiviilmenetluses tekkida võivatest küsimustest ja teemadest, mille puhul saab kliiniline psühholoog või psühhiaater aidata:
-
Kas ja kuidas teatud konkreetne psüühikahäire, neuroloogiline kahjustus või muu haigus võib mõjutada võimet erinevatest olukordadest aru saada, nendega toime tulla ja sihipäraselt käituda?
-
Kuidas toimub üldjuhul isiku psüühika oluliselt kõrgendatud stressiolukorras ning millised käitumismehhanismid võivad sellele järgneda?
-
Inimese käitumise motivaatorid, võime mõista oma tegude vahetuid ja pikaajalisi tagajärgi arvestades konkreetseid asjaolusid
-
Kuidas konkreetsed ravimid võivad mõjutada arusaamist ja sihipärast käitumist?
-
Inimese seksuaalkäitumist puudutavad küsimused
-
Millised erinevad reaktsioonid võivad kuriteo ohvritel tekkida ja miks need ei tundu alati loogilised?
-
Miks tunnistaja ütlused erinevates etappides võivad erineda?
-
Kuidas töökeskkond võib mõjutada inimese psüühikat?
-
Erinevad küsimused seoses psüühilise seisundiga teovõime kontekstis (nt kas isik, kellel on raskusi rahaga majandamisel ei mõista kindlasti ka seda, kellele ta testamenti tehes oma vara pärandab).
-
Erinevad küsimused seoses suhtluskorra määramise ja laste heaoluga perekonnaõiguse kontekstis.
Kui menetlejat või osapooli huvitab konkreetse isiku psüühiline seisund ja psühhopatoloogia tuvastamine, võiks kaaluda kohtupsühholoogilist ja kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi.
Juhul, kui ei ole teada, millisel kujul saab kliiniline psühholoog või psühhiaater eriteadmisi jagada, soovitame eelnevalt meiega konsulteerida.